täpselt selline musa, mida kuulad ja mõtled, et kunagi oli elu ikka ilusam nagu. no hetke seisuga on küll suhteliselt vägaaagi palju ilusam olnd. arvestades inimesi näiteks kasvõi. päevast päeva idioote passides jõuab suht nagu kohale küll, kahjuks või õnneks.
a muidu tegelt, kui see osa nüüd vahele jätta. siis päriselt veel rohkem on see selline musa, et mõtled.. ja mõtled, et oh võiks elada rootsis. jaaa, rootsis koos ilusate rootsi inimestega. ja käia rootsis.. kunstikoolis afkoors beib. jaaa ja võiks mingit disaini õppida, mhmh. ja, et mul oleks suur nurk toas või siis ka suur kapp(kui ma peaks JUHUSLIKULT ka raha teenima), mis oleks ropult vanakooli tosse ja emerica tosse ja üliilusaid(ja ka elektrisiniseid!) kõpskingi täis. jubeilus oleks elu. ahjaa, ja korteril oleks vähemalt 1 suur aken ka.
no ja siis.. eesti versioonis võiks ma elada hoopis vanalinnas ja mul oleks mingi vana ratas, mille üle ma õnnelik oleks ja, millega vahel äkki lähedasematesse suhetesse ka sattuks. muidu võiks käia ekas, aga see tundub mulle väga.. veider koht. ausalt öeldes, ma usun, et see on mõnuga mingit korruptsiooni(jaa, suured sõnad) ja eelarvamusi täis. ja üleolevust. ja suht 1kõiksus(mida ma kõiiige rohkem siin maa peal vihkan). ja üldiselt stiilituid inimesi, üldiselt. mitte küll välimiselt, aga tööde teostuselt. muidugi, armas oleks seal olla. aga sõbralike ja mitte-eestlaslikult-avatud inimeste keskel siis. ja ma siis küll jooks hommikuti kohvi, ma arvan, hehe.

aga lugu on ilus ja mina käisin siis 8ndas klassi. oh sweet days of joy.

ei, mai kujuta ette, miks see lugu mulle peale l�heb. sD

täpselt selline musa, mida kuulad ja mõtled, et kunagi oli elu ikka ilusam nagu. no hetke seisuga on küll suhteliselt vägaaagi palju ilusam olnd. arvestades inimesi näiteks kasvõi. päevast päeva idioote passides jõuab suht nagu kohale küll, kahjuks või õnneks.
a muidu tegelt, kui see osa nüüd vahele jätta. siis päriselt veel rohkem on see selline musa, et mõtled.. ja mõtled, et oh võiks elada rootsis. jaaa, rootsis koos ilusate rootsi inimestega. ja käia rootsis.. kunstikoolis afkoors beib. jaaa ja võiks mingit disaini õppida, mhmh. ja, et mul oleks suur nurk toas või siis ka suur kapp(kui ma peaks JUHUSLIKULT ka raha teenima), mis oleks ropult vanakooli tosse ja emerica tosse ja üliilusaid(ja ka elektrisiniseid!) kõpskingi täis. jubeilus oleks elu. ahjaa, ja korteril oleks vähemalt 1 suur aken ka.
no ja siis.. eesti versioonis võiks ma elada hoopis vanalinnas ja mul oleks mingi vana ratas, mille üle ma õnnelik oleks ja, millega vahel äkki lähedasematesse suhetesse ka sattuks. muidu võiks käia ekas, aga see tundub mulle väga.. veider koht. ausalt öeldes, ma usun, et see on mõnuga mingit korruptsiooni(jaa, suured sõnad) ja eelarvamusi täis. ja üleolevust. ja suht 1kõiksus(mida ma kõiiige rohkem siin maa peal vihkan). ja üldiselt stiilituid inimesi, üldiselt. mitte küll välimiselt, aga tööde teostuselt. muidugi, armas oleks seal olla. aga sõbralike ja mitte-eestlaslikult-avatud inimeste keskel siis. ja ma siis küll jooks hommikuti kohvi, ma arvan, hehe.

aga lugu on ilus ja mina käisin siis 8ndas klassi. oh sweet days of joy.

ei, mai kujuta ette, miks see lugu mulle peale l�heb. sD